21 June 2015

Kui spontaanne oled Sina?

Tuleb tunnistada, et viimasel ajal on mul blogimiseks igasuguseid mõtteid tekkinud just nimelt töö juures, sest mis mul siin muud väga teha on, kui mõelda ja unistada. Kuna mind kripeldab pikka aega Tallinn ja sinna kolimise plaan, siis mõtlesin, et vaataks lihtsalt niisama tööpakkumisi Tallinnas. Jõudsin ma cvkeskuse lehe lahti teha, kui tekkis juba uus mõte, mille ükspäev viskas õhtu Mikk. Ta niimoodi küsivalt pakkus välja, et võiks minna USAsse kuuks-paariks (hiljem lisas, et võib ka kauemaks ju). Siis ei tegelenud ma oma peas selle mõttega eriti, mõtlesin, et jah väga tore oleks küll, aga....agasid on liiga palju. 
Meil on ammu olnud juttu sellest, et läheks kuhugi koos, pikemaks ajaks, juba siis, kui keskkoolis käisin, ehk siis suhteliselt meie suhte alguses. Aga kuna mul oli vaja kool lõpetada, siis pidi see plaan ootama. Siis jah tuli ette sündmusi, mis panid veel suurema pinge alla selle välismaa teema, aga tänaseks päevaks olen sellest üle, vähemalt seni kuni ma ei mõtle sellele, mis on olnud. Muidugi ma tahan väga väga minna ja näha natuke maailma, sest ma olen oma elus mõnes ükskikus riigis käinud ja seda ka siis, kui ma olin nii noor ja ei osanud hinnata ja näha asju, mida oleks pidanud. Võib olla kui kedagi ehk huvitab, siis teen oma reisimistest väikese postituse ka kunagi. 
Peale keskkooli jälle minna ei saanud, sest äkitselt otsustasin mina kosmeetikuks minna õppima ja tuli taas plaane 1,5 aasta võrra edasi lükata ning samas ega raha ka nii laialt polnud, et osta ainult pilet ja lenda. Kui nüüd veebruaris lõpetasin, siis teadsin kindlalt, et midagi õppima ei lähe ja sügisel raudselt minek. Plaan tundus ideaalne - suvel mõlemad rabame tööd teha, ajame meeletut pappi kokku ja ikkagi saame sügisel minna. Kahjuks, aga nii hullu raha me kokku ei aja nii lühikese ajaga, aga samas pole me veel alla ka andnud. Olen super õnnelik, et vahepeal kiirelt jumestajaks õppisin, sest oma Youtube kanalit saab ka välismaal edasi aretada. 
Ja sellest Miku mõttest hakkasin täna kinni ning otsustasin sujuvalt cvkeskuse lehelt lülituda hoopis lennupiletite hindadele üle ja üldse kõigele, mis välismaale reisimist puudutab. Ma oma peakeses kujutan ette kui vahva ja mõnna oleks kuskil uues ja huvitavas kohas kahekesi olla. Sest räägitakse ju, et kui oma kaaslasega reisil vastupidada, siis saame ka elus ja oma suhtes hakkama. Samuti tooks see värskust mu blogisse ja võib olla õpiksin enda kohta asju, millest veel teadlik pole.
*Muuseas pole me Mikuga selle 4 aasta jooksul kordagi koos kuskil puhkamas ega reisimas käinud, mõlemad eraldi oleme päris mitu korda. Mina korra Prantsusmaal, tema Türgis, Hispaanias, Poolas mitu korda ja isegi Eestis mingil mini-tripil. Seega oleks viimane aeg :D
Kuidas suhtute kodumaalt pikemaks ajaks lahkumisse? Ja kui spontaansed olete teie selliseid otsuseid vastu võtma?

5 comments:

  1. Olin ka pikemast reisist USA-sse pool oma elust unistanud, väiksematel reisidel olen käinud mitmeid kordi. Paningi enda jaoks paika, et kui lõpetan ülikooli, siis kaaslasega lähme reisile. Reis kestis 1,5 kuud. Võin öelda, et see oli mu elu parim reis ja ma läheks iga kell tagasi ja veel kauemaks ja kui tavaliselt tekib koduigatsus, siis minul oli väga kahju lennukile minna ja sealt ära tulla:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, ülivinge. Aga kas saite see 1,5 kuud tööta seal hakkama ja kuidas kodu omale leidsite? :) Hetkel mind nii huvitab, kuidas keegi kuskil välismaal hakkama on saanud :)

      Delete
  2. Mina lahkusin Eestist 5 aastat tagasi. Kuna ülikooliga ei läinud just kõige paremini, otsustasin aja maha võtta ja mõneks kuuks välismaale ''ennast otsima'' minna. Ülikooli kaudu saime koos sõbrannadega šotimaale maasikaid korjama suveks - see oli küll täiega lahe kogemus. Me elasime laevakonteineris kuue eestlasega, ärkasime hommikul kell 4 et põllule minna, tegime rasket tööd niiet põlved sinised, aga selle eest saime palju uusi tuttavaid ja nautida šotlaste lahkust ja sõbralikkust. Töötasime seal umbes kaks kuud ja siis tulime Eestisse tagasi.

    Mind ja minu sõbrannat täiega kutsus tagasi välismaale (eks ma olen juba sellise seikleja hingega ka). Üks päev otsustasimegi minna - pakkisimegi kotid ja ostsime lennupiletid Manchesteri. Nüüd olen elanud siin juba 5 aastat, 3 aastat koos poiss-sõbraga ja meiegi plaanime varsti teise riiki kolida.

    Kui niisama seigelda ja reisida paar kuud, siis pole väga palju raha vaja. Kui oled just sellist seljakoti-ränduri-tüüpi siis saab telkida, odavates hostelites ööbida jne (pluss veel näiteks couchsurfing). Kui tahad aga samal ajal töötada, siis on vaja asi pikemalt läbi mõelda. MInu puhul see siiski ei kehtinud - meie tulime Inglismaale £200 ja elasime sellega ära paar kuud enne kui paberimajandus korras ja töökoht olemas. Nüüd olen küll targem ja teen ikka piisavalt uurimistööd enne kui kuhugi minema hakkan.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii äge, et rääkisid oma kogemusest :) Kas olete juba mõelnud ka, et mis riik see olla võiks, kuhu koos lähete?
      Mina olen pigem selline, et tahan asjades 120% kindel olla ja ma pigem ei lähe, kui lähen sellise suhtumisega, et "ah, küll kuidagi hakkama saab". Sellepärast tahangi praegu täiega raha hoida ja koguda :) Ja me alguses võtame sellise sihtkoha, et kui siiski tunneme, et tahaks ruttu koju, siis saab kiirelt ja odavalt tagasi!

      Delete
  3. Jaa, sheerin ikka kui abiks on ;) Kuna mu poiss on austraallane siis kolime paari aasta pärast sinna. Enne seda peame kõik dokumendid korda saama ja pluss töökohad, elukoht, jne ka välja vaadatud nii igaksjuhuks. Seekord teen/teeme ainult läbimõeldud otsuseid. :)

    Mul tuli ka mingi hetk koduigatsus, aga sain sellest siiski võitu. Pealegi hea on alati lennuki peale hüpata - UK'st lennukiga 3 tundi sõitu ja oledki Eestis. Kui ma itaalia keelt oskaksin siis koliksin mõneks aastaks Rooma, ma täiega armusin sellesse kohta kui seal reisimas käisime! Iseenesest muidugi kõik on õpitav ja esialgu saaks natuke inglise keelega ka hakkama (kuigi ega nad eriti ei räägi seal inglise keelt). Mina olen hetkel aga just sellisel teel, et tahaks juba oma kodu ja paikseks jääda.

    Aga jah alguses tõesti soovitan kõik oma võimalused läbi kaaluda, eriti kui ei ole sellist ''ah küll ma kuidagi hakkama saan'' suhtmist! Selle õige asukoha leidmine oleneb muidugi täiesti eesmärgist. Kui sa tahad oma blogi ja youtube kanalit arendada siis Inglismaal, London ja Brighton on vist sellised head kohad kuhu kolida. :)

    ReplyDelete