9 June 2015

Hate days like this..

Need pole küll minu hetkeemotsioonid, aga eile oli minu jaoks nii niru päev, emotsionaalselt kurnav. Ega mingit eriti hullu ebaõnne polnudki, kuid eile oli üks neist päevadest, mida ma vihkan. Ja õhtul kui koju lõpuks jõudsin, siis tundsin rõõmu vaid sellest, et sain pikali end visata ja muidugi uneaeg venis ikka südaöösse.
Juba tööl olles tundsin, et olen kui tühjaks pigistatud sidrun, aga võtsin end ikka kokku, tegin maximumi endast, et kliendid teenindatud saaks ja keegi aru ei saaks, et mul väheke nagu kopp ees on. Tõesti rassisin siin nii, et nahk märg ja kuna olen selline "kui midagi teed, siis tee korralikult" suhtumisega inimene, siis nii ma tegingi, aga kohe üldse ei teinud see mind eile rõõmsaks. Tavaliselt olen ma ka üsna rahul, et saan kellelgi head teenindust pakkuda või päeva paremaks teha, aga kui ma näen ja tunnen, et mu pingutused ei ole midagi väärt, siis mõtlen alati "MILLEKS?!", milleks ma seda siis teen. 
Peale tööd mõtlesin, et teen endal siis õhtugi natuke paremaks, sõbranna kutsuski jooksma ka ja kuna ma pole peale Maijooksu kordagi trenniriideid jõudnud selga ajada, siis mõtlesin, et why not ja läksingi. Lootsin saada energiat juurde ja hea tunde tagasi, aga kuna ma olin tööl end nii ära kurnanud ja vähe söönud, siis keha ju kohe reageeris sellele. Poole peal tundsin kuidas kõht on õõnes ja suu kuivab, aga kui juba jooksma sai tuldud, siis tühja sest tundest, ikka lõpuni välja. Nii venitasimegi koos tunniajase jooksu välja, aga jeerum jeerum, poodi oli vaja ka veel minna, sest kodus polnud eriti midagi süüa.
Jalad olid kui pakud, aga kuidagi suutsin end Maximasse vedada, õnneks aega oli ja sain rahulikult vajalikke asju korvi panna. Kodus tegin omale kaks imemaitsvat riisi-toorjuustu-lõhe võileiba (pildil). Panin lõhele natuke sidrunipipart ka peale ja oiiiii..see viis mu paradiisi!!! :) Keha sai natuke kütust ja kohe oli parem. 
Aga et keegi ei arvaks nüüd, et ma mingi motivatsioonivaene saamatu naine olen, siis mainin ikka ära, et täna kõik korras ja meel rõõmsam. Lihtsalt vahel sellised üksikud halvad päevad tõmbavad kõik alla.
Millised päevad kurnavad teid kõige rohkem? Ja kuidas lõõgastute peale sellist emotsionaalselt rasket päeva?

3 comments:

  1. Kus sa töötad?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Port Artur I, sollis olen klienditeenindaja :)

      Delete
  2. Sarjade vaatamine aitab tihti, lemmiktegelaste elule kaasaelamine tirib enda omast korra välja. Ja samuti hea söök ja uni...:) Liigväsinuna ei tule trenn välja, nagu ilmselt isegi aru said :).

    ReplyDelete