16 May 2015

Minust, minust ja veel rohkem minust...

Sobrasin ükspäev vanades kaustades ja avastasin NIII palju naljakaid pilte (praegu on nad naljakad, sest ajad on ikka muutunud). Novot...ja kuna mina sain meenutada vanud (häid) aegu, siis mõtlesin, et miks mitte blogis kajastada parimaid palasid aastatest kui olin noor ja vähese aruga :D
Olete valmis?!
Alustan siis algusest, need kolm pilti on tänase postituse kõige vanemad ehk siis rebasega pildil olen ei teagi kui vana, aga pakun, et 6 klass?! Piltidel on kenasti näha, et võin olla armsake ja tagasihoidlik, aga ka metskass :D :D Jaa, piinlik tunnistada, aga keskmise pildi peal ma tõesti üritasin olla mingi kiisuke. Nüüd vaatan ja mõtlen, et küll on ikka veider poseerimise viis. Kolmas pilt on tehtud minu Leedus oleku ajal, sain veeta mõned päevad leedu peres, sealt sain oma esimese Maxima XXX kogemuse, see tundus siis mega suur ja võimas pood. Praegu elan praktiliselt Eesti kõige suurema maxima ukse ees ja pettun pidevalt kui halb juurviljade valik seal on!
Tunnistan, et mul on tihtipeale omamoodi stiil ja hoopis teine nägemust sellest, kuidas riideid sobitada. Ka varem meeldis mulle "silma paista". Kott pole küll minu oma, aga need saapad...muahh. Ja veel natuke meigist - mingil ajahetkel kandsin iga päev silma limaskestale musta silmapliiatsit. Minu meik koosneski ainult ripsmekast ja mustast silmapliiatsist. Õnneks oli (ja on ka praegu) suht hea näonahk, seega midagi jumestuskreemi alla peitma ei pidanud. 
Peenikesed jalad - kas saan nad kunagi tagasi või võin neid vaid vanadel piltidel imetleda? Ma siiski loodan, et ükspäev saan taas omale kaunid peenikesed jalad. Küll see lapseiga oli ikka helde aeg - sõin mida tahtsin, mingit stressi kaalu pärast polnud, sest kellelegi hirmsasti meeldida polnud vaja ja keha püsis sellisena nagu ta oli, ise olin küll väga rahul! Ja juba sel ajal meeldis mulle looduskaunites kohtades pildistamas käia :)
 Tukaga või ilma? Oli aeg, kus ma tahtsin omale hirmsasti küljetukka, nagu Vanilla Ninjakatel. Siis aga tuli aeg, kui tahtsin omale sirget tukka..tahtsin ja sain. Jällegi olin mega rahul, muidugi see eeldas igahommikust sirgendamist või krepitamist. Kusjuures mulle meeldiks ka praegu krepitada. Millegipärast meeldib mulle tohutult vasakpoolne pilt, võib olla sellepärast, et tukk on seal kuidagi eriti kohev ja super hästi hoiab :) Mis teie arvate kas mulle sobib tukk või keskelt lahk nagu mul praegu on? Hea on vist ära mainida, et kui mul oli tukk, siis ma meeletult unistasin, et mul oleks selline soeng nagu on praegu. 
Peegliselfie'd ei aegu vist kunagi :D
Neediga või ilma? :D :D Ok, ok..nali, muidugi needita. Aga uskuge või mitte, mul oli vähem kui nädal neet, mille ma ise tegin omale. Crazy ja praegu mõtlen, et ma ei teeks elusees omale näkku neeti, eriti veel ise haaknõelaga. Eriti rõvedaks teeb asja see, et surusin seda nõela sealt kaks päeva läbi ja et ta ekstra terav oleks, kuumutasin seda tulega. Mis teha kui mõistus polnud oma teha. Kuna aga päris neeti mul polnud ja isale ka ei saanud näidata, mis lollusega hakkama sain, siis piltidel ja koolis kandsin täiesti tavalist kõrvarõngast seal ning kodus isa nähes võtsin üldse ära.
 Top model! Viimased pildid on lemmarid :D Võtsime sõbrannaga igast toredaid riideid ja vidinaid lauta kaasa ja tegime heinaküünis ja õues "fashion" pilte. Kusjuures keskmine pilt mulle isegi hullult meeldib, aga praegu teeksin kindlasti kordades lahedama pildi :)
Nagu näete, siis paljudel piltidel olen kollaste juustega! Jaa, elasin nii päris mitu aastat, sest hirmus tahtmine oli blond olla, aga roostevesi tegi oma tööd hästi. Siis ma loomulikult ei taibanud, et ma kollane peast olen, aga hea, et sellest aru sain, parem hilja kui mitte kunagi :)
Kas olete mõelnud vahel, et laps oli tegelikult ikka mega hea olla?

3 comments:

  1. Vaatasin ja naersin :D Selles-suhtes, et ise on samasugune kunagi oldud ja neid pilte vaadates tekib üks küsimus et "kus mu mõistus oli" aga kes teab, äkki 20 aasta pärast vaadatakse meie praeguseid pilte ka veidralt :D
    Sulle respekt, et sa neid avaldada julgesid :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaaa, eks aeg muudab tõesti inimesi tohutult, aga ehk 20 aasta pärast ma ei vaata enam enda praeguseid pilte mõttega, et "kus mu mõistus oli" :D
      Aitäh Sulle, see annab julgust juurde, et teha järg, kuna selliseid nooruspõlve naljapilte on veel tegelikult :))

      Delete
  2. Tore postitus :) Mina ei julgeks oma vanu pilte niimoodi avaldada, aga kahjuks või õnneks ma pole endast kunagi eriti pilti lasknud teha, neid väheseidki pole enam kusagil alles. Mõnes mõttes tegelikult kahju, aga enam pole midagi parata, et neid kuhugi kindlamasse kohta ei salvestanud.
    Muide, mul oli ka periood, mil hullult tahtsin samamoodi huule alla neeti, jumal tänatud, et ema-isa ei lubanud teha. :D

    ReplyDelete