30 March 2015

Nädal saia ja suhkruta!

Mõtlesin, et proovin toituda ühe nädala nii, et ma ei tarbi üldse või tarbin minimaalselt saiatooteid, küpsiseid, koogikesi ja komme. Kuna ma olen väga suur magusasõber, siis pean pidevalt isudega võitlema ja paratamatult pooled korrad saavad isud minust võitu :(
Võimalik, et asi on ka selles, et ma pole siiani kunagi omale kindlat piiri seadnud ja võib olla kui ma näen tulemust, mida selline toitumine toob, siis hoiab see lihtsamini mind magusast eemale. Saia söön ma tegelikult vaid pirukate kujul. Võileib koosneb tavaliselt mustast või teraleivast, aga seda ka mitte igal hommikul. Loomulikult ei välista ma selle nädala jooksul kõike, sest see tekitaks mu kehale stressi, mis võib pigem mõned lisakilod tuua. Minu peamine ja ainuke eesmärk oleks näha, kas nädalaga on võimalik lahti saada sellest väikesest "kõhupekist", mis on mul naba ümber. Nagu näha, siis ainuüksi kõhulihase harjutustega seda ei saavuta, proovin siis midagi muuta. 
Alustan selle ülesandega esmaspäeval (täna) ja kokkuvõtte teen järgmiseks teisipäevaks. Panen kindlasti igapäevaselt kirja oma toitumise, isud ja kuidas neid rahuldan ilma, et eelpool mainitud sööks. Samuti mõõdan end ja teen enne-pärast pilte!
Mina igaljuhul ootan huviga, kel huvi näha tulemusi, siis hoidke end ikka kursis blogis toimuvaga :) Praegu lisan pildid, kus on näha milline mu "kõhuke" hetkel on. Ma siiralt loodan nädala pärast näha reaalseid erinevusi.

10 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin küll kõhupekist juttu ei saa olla, nii ilus kõht! :)

      Delete
    2. Aitäh heade sõnade eest ja ma nõustun, et kõhupekki tõesti pole, sellepärast see ka jutumärkides. Aga see pole ka lihtsalt nahk, sellest on võimalik vabaneda. Senini on kogu keha järeleandlik trennile, aga see alakõhuke, ei taha kuidagi väheneda. Olen kuulnud ja ka MyFitnessi personaaltreener mainis, et see peaks kähku kaduma, kui loobuda saiast ja magusast - teengi nüüd proovi, enne teada ju ei saa :)

      Delete
  2. Ma tahaks ka endale nii ilusat kõhtu.
    Ise ka suuuuur magusasõber ja raske on magusast loobuda. Aga samuti hoian praegu eemale kookidest, kommidest jms magusast. Praegu on siis 8 päev. Selliseid suuri isusid polegi olnud, kuigi vahepeal ikka tahaks midagi, sest mul praegu nina ees igast erinevad kommid ja šokolaadid ja siis ema veel ütleb ka, et söö kooki või kohukest :D . Õnneks olen suutnud endale kindlaks jääda!
    Edu sullegi :)

    http://eliiseelu.blogspot.com/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga tublisti oled ju vastu pidanud, ma loodan, et suudan nädalakesegi ilma :P Kõige rohkem kardan, et annan isudele järele, aga samas teiste toetus motiveerib olema 100% eeskujulik. Muidugi oleks lihtsam kui kodused annaksid oma panuse ja püüaksid ka vältida see periood magusat :D .
      Aitäh toetuse eest!!!

      Delete
    2. Oleks jah lihtsam, aga ema ütles, et " sa pole ju nii paks, et sa ei tohiks süüa magusat" :D.

      Aga ma ei tea, kuidas edasi minna. Kas ollagi nüüd mingi aeg magusata (nt 2 nädalat) või teha nii, et nädalas korra söön magusat. Terveks eluks ma kommidest loobuda ei suudaks.

      Palun :)

      Delete
    3. Mina näiteks magusast täielikult ei loobu, püüan leida aseainet - täna tegin näiteks omale banaani tumedas šokolaadis. Ja usun, et kui juba kõhuke kadunud, siis harva võib omale lubada magusat, sest ka mina ei suudaks 100% terveks eluks magusast loobuda. Hetkel väldin ainult küpsiseid, saiakesi, assortiikomme. Ja talvel kui mul veel külmikus oli maasikaid, siis sõin mõned külmunud maasikad ära, olid täitsa lutsukommi sarnased :D

      Delete
  3. Ma võin praegu suust täitsa mõttetut juttu ajada, aga siin eelmist kommentaari lugedes tuli mulle kusagilt ajusopist meelde üks saade, kus öeldi, et ühel päeval nädalas võid ennast natuke magusaga "premeerida", et oma isu rahuldada, aga siis peab ka muidugi piiri pidama, et mida ja kui palju süüa.

    Ja ma ise olen ka muidu suur magusasõber. Nüüd hakkavad liiga magusad asjad juba vastu ja kuskilt läheb piir, aga üldiselt võin suht lõpmatuseni süüa seda. Ja mida ma olen märganud, on see, et kui sa omale keelad midagi, siis just hakkab isutama jne. Peab mõtlema, et sa lihtsalt ei taha seda. Mul näiteks kartulikrõpsudega oli nii. Üks aasta sõin nii rämedalt kräppi sisse (oi kui palju cocat ma siis ära jõin ja kui palju krõpse sõin... saaks vaid aega tagasi kerida...), aga siis mingi hetk enam lihtsalt ei tahtnud ja ei näinud põhjust ka. Isegi isusid ei olnud. Käisin poes rahulikult krõpsude letist mööda ja ei midagi. No ja kui ema neid koju ostis, siis pool pakki sõin ikka ära, aga üldiselt ma söön krõpsu mõned korrad aastas. Viimati sõin näiteks 31.dets 2014 :D

    Aga edu sulle ja ma üritan ka kunagi sinnamaale jõuda, et natuke rohkem tahtejõudu endast välja suruda ja tegudele asuda :) Ja oioioi kui pikk kommentaar nüüd tuli :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. hahaa, pikk kommentaar tõesti, aga väga vahva kommentaar :)
      Ma pole kunagi omale midagi keelanud, sest siis tõesti tekib kiuste kaks korda suurem isu selle järele, aga vahel on magusaisu nii suur, et piiri on lausa võimatu seada, ikka mõtlen, et noo kui ma juba kolm kommi ära olen söönud, mis see neljas ja viieski paha teeks :D . Ja nii saab kolmest kommist terve pakk. Ja krõpsude ja soolaste snäkkidega on täpselt sama teema. Mina enda puhul olen täheldanud, et just eesmärkide seadmine aitab püsida õigel rajal. Ja nii kui enam ühtegi eesmärki pole, siis hakkab kõik laiali valguma ja see kehtib mistahes ettevõtmiste puhul.
      Mina soovin Sulle edu, et jõuda tahtejõu leidmiseni :) Iga algus on raske, tean omastkäest!

      Delete
  4. Ootan uudishimuga uut postitust, kuna mul täpselt sama probleem, punu ka sama suur. :D kui toimib siis katsetan ka kindlasti. :)
    Cathy Kask

    ReplyDelete